Välistund

Võtame vaatluse alla olukorra Venemaa ajakirjanduses, laiemalt aga selle, kuidas meedia tasalülitamisega püüab Kreml suunata endale sobivalt Vene rahva meelsust.

"Välistunnis" räägivad Eesti edukast ÜRO julgeolekunõukokku pääsemise kampaaniast endine diplomaat Karin Kaup-Lapõnin, välisministeeriumi poliitika asekantsler Paul Teesalu ja presidendi kantselei välisosakonna juhataja Kristel Lõuk. Saadet juhib Evelyn Kaldoja.

Kas maailm on kaubandussõdade lävel või on need juba ammu käivitunud? Milleni viib USA ja Hiina tollisõda? Kuidas killustunud Euroopal ja väikesel Eestil üha ägedamaks kujunevas vastaseisus ellu jääda? Kas meie eksport on ohus?

Seekordne "Välistund" räägib Ukraina uue presidendi Volodõmõr Zelenskõi esimestest sammudest, ajakirjandusvabadusest Venemaal ja valimistest Indias.

"Välistund" teeb kokkuvõtte rahvusvahelisest Lennart Meri konverentsit, mida peeti Tallinnas kolm päeva.

Mis on Sudaanis toimunud pärast diktaator Omar Bashiri kukutamist möödunud kuul?

Eelmisel nädalal sai paika riigikogu väliskomisjon ja selle uus esimees. Milline on riigikogu väliskomisjoni roll Eesti välispoliitikas, mida arvavad uued liikmed Eesti kohast maailmas ja meie välispoliitikast?

"Välistund" uurib, kuidas on Ukraina tulevane president tulnud toime Venemaa esimeste katsetega teda paika panna ja milliseks võiks Moskva ja Kiievi suhted Volodõmõr Zelenski ajastul kujuneda.

Seekordse "Välistunni" külaline on viimaseid päevi välisministri ametis olev Sven Mikser.

Kas Hiinal on Lääne suhtes mingi salakaval plaan? Mida pelgama peaksime ja ehk on mõned ohud ka ülehinnatud? "Välistunnis" arutavad Urmas Hõbepappel ja Leslie Leino (pildil). Saadet juhib Evelyn Kaldoja.

"Välistunnis" räägivad 70-aastase NATO hetkevormist Eestit praegu alliansi juures esindav suursaadik Kyllike Sillaste-Elling, tema eelkäija Lauri Lepik, kaitseministeeriumi NATO osakonna juhataja Liis Mure ja Brüsselis NATO peakorteris nõunikuna töötav Irma Kaljulaid. Saatejuht on Evelyn Kaldoja.

Euroopa ja Eesti on jõudnud teelahkmele, sest maailm meie ümber on muutunud ja meie ise koos sellega. Millised väljakutsed on lähiajal Eesti välispoliitikal, mida oodata europarlamendi valimistest ja mida toob BREXIT?

Ukrainas on poliitilised pinged jõudmas haripunkti, sest märtsi viimasel päeval toimuvad riigis presidendivalimised. Kas Läänt ja Ida lahutav riik on oma lõpliku valiku teinud? Ja kes võiks saada uueks riigipeaks?

On möödunud viis aastat ajast, mil Venema annekteeris Ukrainalt Krimmi. Kas me nüüd oskame selgemalt öelda, millised on selle teo tagajärjed Ukrainale, Venemaale, tema teistele naaberriikidele, laiemalt aga kogu rahvusvahelisele ülesehitusele?

Euroopa elab turbulentsi tuultes. Europarlamendi valimistel suurendavad küsitluste kohaselt märkimisväärselt oma esindatust populistid, Brexiti tagajärjed on endiselt ennustamatud, on võimalus, et USA tõmbab oma kaitsva sõjalise vihmavarju Euroopa pealt ära.

Kuigi Afganistanis on sõjategevus kestnud juba 40 aastat, pole välisjõududel õnnestunud afgaanide üle kontrolli saavutada. Pärast kümnete tuhandete inimeste hukkumist ja pikka vaenutegevust on alustatud rahukõnelusi Talibani ja lääneriikide toetatava režiimi vahel.

NATO hetkevormist, liitlassuhete tugevusest, aga ka probleemidest maailma kolletes ja riikidevahelistes suhetes räägiti kolm päeva Münchenis, 55. julgeolekukonverentsil.

Tänane "Välistund" räägib Vene mõjutustegevusest Euroopas. Mitmes Euroopa riigis, keda Venemaa peab enda jaoks oluliseks, toimuvad sel aastal valimised. Lisaks ootavad ees Euroopa Parlamendi valimised.

Ei ole võimatu, et tänavune NATO tippkohtumine toimub detsembrikuus Tallinnas. Küsimus on ainult selles, kas NATO oma praegusel kujul on veel alles.

Ka möödunud nädal ei toonud Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise suhtes selgust. Ehkki Londoni ja Brüsseli vahel on lepe olemas, pole sellega nõus Briti parlament.